Nonii, oled otsustanud, et WWOOFimine tundub lahe ja tahaks kohe juba teele asud? Küsimus on aga, et kuhu minna?
Valikuid on nii palju ja silme eest kisub kirjuks, olen täitsa nõus. Panin kirja mõned enda ideed, kuhu kindlasti tahaksin minna WWOOF projekti raames. Vaatasin välja, millised talud mind nende kodulehel kõnetasid ja tõin siia näited. Nõnda saad lugeda, kas ise tahaksid miskit sama kogeda ja taoliste talude vahelt valida või tahaksid hoopis täiesti teistsugust kogemust.
Esimeseks huvitavaks sihtkohaks valiksin KORSIKA saarel asuva hobufarmi
Kuna olen ise tahtnud alati prantuse keelt õppida siis jäid just prantsusmaa poolt pakutavad võimalused kõige esimesena silma. Nõnda ma neid lugesin, valikut on küll ja veel, nii lambakasvatustest kuni veinitaludeni. Minu silm jäi aga pidama imeilusal Korsika saarel, kus WWOOF võimalust pakub üle 60 hektariline suur hobusekasvastus.
Mulle meeldib, et kodulehel sain erinevate filtritega välja valida just need talud, mis minu ootustele vastavad. Nõnda ka selle kohaga, nad võtavad WWOOFereid enda juurde vähemalt kolmeks nädalaks (3 nädalat tundus see aeg millega minimaalselt natukenegi keeletaju saaksin), pakuvad toitu nii omnivoorile kui ka taimetoitlasele, ööbimine toimub armsates matkamajades ja suhtlus käib nii inglise kui ka prantsuse keeles. Töökoormus nende juures on vaid 2-3h päevas ja ülejäänud aja saab veeta Korsikat avastades. Juurde olid lisatud ka pildid majutusest, farmist ja ka lähedal asuvatest imeilusatest randadest. Paki või asjad ja hüppa kohe lennukile!
Teiseks valisin oma valikutesse PORTUGALI austrikasvanduse
Kuna mulle väga maitsevad austrid ja ülejäänud mereannid, tundus ühte õigesse mereäärsesse austrikasvandusse minek kuidagi eriti meeltmööda. Portugalis olen küll varem käinud, kuid vaid mõned üksikud päevad ja sedagi täiesti teises riigi otsas. Toona käisin Portugalis just nende populaarsete ja põnevate Flor De Sal soolaistanduste tõttu, millest tasub kindlasti rohkem lugeda siit. Nõnda tundus lõunapoolseim Algarve piirkond väga huvitavana ja veelgi enam huvitas mind oma silmaga näha kuidas täpselt neid austreid ikka kasvatatakse.
Antud WWOOF partner pakub enda juures peatumist ka lühemaks ajaks kui eelnev hobufarm Korsikal, nimelt saab appi jääda kasvõi nädalavahetuseks või üheks-kaheks nädalaks. Kui plaanida külastada mitmeid WWOOF talusid, tasub selliseid kohti otsida. Nii saad ühe reisi jooksul liikuda ringi nii palju, kui tahad. Vaatasin ka, et abistamine on ca 4-6h hommikuti ning ülejäänud aeg on jälle vaba, et veeta avastades Algarvet. Kohapeal elav pere pakub ka kolm korda päevas toitlustust ja ööbimine on privaatses toas. Töö mõistes oli kirjas kõike: nii meres austrite kontrollimist, ümber tõstmist, avamist, kui ka turistide vastuvõtt ja ka õuekoristus. Tundub üks igati vahva koht.
Kui aga WWOOFi projekti raames austrifarmi ei satu, aga austrid ja nende olemus huvi ikkagi pakub, tasub üle vaadata ka see austriblogi, kus üks vahva eestlanna oma austriseiklustest kirjutab. Sellelt lehelt leiad häid nippe ja paiku, mida külastada, kui just austrid huvi pakuvad.
Viimaseks oma esialgsete sihtpunktide suunas valisin alpakafarmi PERUUS
Kui esimesed kaks valikut olid lähemal, siis mõtlesin, et kolmandaks valin miskit pisut ekstreemsemat. Vaatasin ka paari farmi Austraalias ja ka Aafrikas, kuid lemmikuks ikkagi osutus üks alpakafarm Peruus. Sinna tahaksin minna just eelkõige uue kultuuri ja nende imearmsate loomade pärast. Kindlasti oleks palju mida õppida ja kuna 90 päeva saab seal ka viisavabalt reisida, siis seetõttu mu valikute hulka see farm ka sai.
Asub see farm rohkem sisemaal, mägede vahel. Nagu ka teiste WWOOF projektide puhul, vaatasin ka selle farmiga esmalt kui kauaks nad enda juurde WWOOFereid üldse võtavad. Selle alpakafarmiga on õnneks lihtne – nad pakuvad kõiki variante, jää nädalavahetuseks või kasvõi kuuks. Abiga on sarnaselt teistele, 3-6h päevas ning enamasti hommikuti. Töökirjelduste seas oli alpakade karjatamine, toitmine, jootmine, pügamine ja aiakoristus. Kirjas on ka, et näha saab pealt kuidas täpselt käib ka alpakavilla kraasimine ning sellega ringi käimine – tundub põnev igastahes. Põdesin küll pisut, et äkki tuleb probleemiks keelebarjäär, kuid õnneks on kirjelduses ilusti olemas, et ka kõik inglisekeelsed WWOOFerid on oodatud.
Nüüd jääbki vaid üle farmidega ühendust võtta, lennupiletid välja otsida ning teele asuda. Kindlasti vaatan veel mõned riigid veel üle, kasvõi näiteks Itaalia, kuhu Korsikalt lihtne edasi oleks lennata. Ja nii see WWOOFimine alguse saabki.
Kuidas saada WWOOFeriks?
Kogu protsessi sellest, kuidas saada WWOOFeriks, panin kirja siia. Sellest postitusest saad üsna täpse ülevaate kõigest, mida teha vaja, et saaksidki juba asjad pakkida ning WWOOFerina maailma avastama minna!